Otsi

Vanad eestlased pidasid paavlipäeva, sarnaselt tõnisepäevale ja taliharjapäevale, talve keskpaigaks. Selleks ajaks pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema.

On talihari ehk kesktalvepäev, jõuluemapäev, tsiapäiv, sianäü pühä, tõnisepäev, tõniksepäev, tennüs- ja tinnüspää.

Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil, kui muinasaegse usundi hingedeaja rituaalid segunesid ristiusu püha Katariina mälestuspäeva ehk kadripäevaga. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.

Eestlaste rahvakalendris on tõnisepäev üks peamisi talve keskpaiga tähistajaid ja talve poolitajaid. Sama funktsioon on eestlastel ka küünlapäeval...

Oktoobrikuu kolmandal laupäeval, 15. oktoobril, tähistatakse Eestis hõimupäeva, mille puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse...

31. oktoober on usupuhastuspüha, mida tähistatakse vaid reformatsioonijärgselt tekkinud kirikutes (luterlased, metodistid, babtistid). Mõnel pool...

Homme, 10. novembril on mardipäev, mis on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu, mis...

Veteranipäev on Eestis 23. aprillil ehk jüripäeval tähistatav päev.

30. jaanuari hommikul 2020 Issanda aastal kogunes Tallinna Läänemere Lasteaia saalis ,,issanda loomaaed”, et koos pühitseda looduse osaks olemist. ,,Olen osake loodusest” oli karnevali nimeks ja sisuks.

19. detsembril neljapäeval hakkas Tallinna Läänemere Lasteaias ringi tuiama üks isevärki mehike. Kord oli mehike ühe ukse taga, siis jälle teise ukse taga.