1. detsembril jõustusid Tallinnas uued peatänavate hoolduslepingud, mis on suunatud tänavakoristuse kvaliteedi ja seeläbi ka liiklejate ohutuse tõstmisele.
Tallinn sai Kruiisiterminalis toimuval pidulikul avatseremoonial Euroopa rohelise pealinna tiitli. Selle andsid üle Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius ja eelmise Euroopa rohelise pealinna Grenoble’i linnapea Éric Piolle.
Kevadel on vanarehvide üleandmine rohelises pealinnas veelgi lihtsam, elanikud saavad oma kasutatud autorehvid tuua kõikidesse pealinna jäätmejaamadesse – Paljassaare, Pärnamäe, Rahumäe ja Pääsküla. Loksa jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu ka ettevõtetelt.
Tallinna Jäätmekeskus paigaldab linna sel aastal 20 uut kasutuskõlblike riiete mahutit. Esimesed viis uut mahutit on kohal Hiiu tänav 39, Haabersti tänav 1, Jõeküla tee 13, Endla tänav 23a ning Magasini ja Vaikse tn ristmikul pakendipunkti juures.
Võrreldes 2021. aastaga on kõigi jäätmete liigiti kogumine muutunud elanike seas pisut populaarsemaks. Jäätmetest koguvad üle 75 protsendi tallinlastest kodus liigiti paberit ja pappi, pandipakendeid, klaaspakendeid, ohtlikke jäätmeid ning elektri- ja elektroonikajäätmeid. Paberit ja pappi kogub liigiti eraldi koguni 87 protsenti tallinlastest.
Tallinna Strateegiakeskuse küsitluse „Roheline linn ja ringmajandus“ tulemused näitavad jäätmete liigiti kogumise märgatavat kasvu nii kodus, töökohal kui ka avalikus ruumis.
Värskeima iga-aastase linlaste rahuloluküsitluse tulemused näitavad, et valdav enamus Tallinna elanikke kogub kodudes liigiti jäätmeid, linlased teevad seda järjest enam ka avalikus ruumis ning vähendavad ka üldiselt oma tarbimist, sest ei soovi omada nii palju asju.
Tallinna ligipääsetavuse infosüsteemi jaoks kaardistatakse ja pildistatakse alates tänasest, 28. oktoobrist vabatahtlike abil enam kui tuhandet ühistranspordipeatust. Selleks kasutatakse Crowdsorsa mobiilimängu rakendust, mida on kasutatud ka Helsingis ülekäiguradade ja valgusfooride kaardistamisel.