Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei kohusta Tallinn eesti emakeelega lapsi vene õppekeelega koolidesse. Kuigi seaduse järgi on kooli määramisel aluseks eelkõige kodulähedus, soovib pealinn, et arvesse võetakse ka lapse kodukeelt.
Tallinna linna esindaja ei osale Eesti Haridustöötajate Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise kollektiivse töötüli lepitusmenetluses ning linna hinnangul võiks riiklikus lepitusmenetluses vaatlejana osalev Eesti Linnade ja Valdade Liit selgitada kohalike omavalitsuste seisukohti.
Novembri keskel tööd alustanud Tallinna uisuväljakud on kogunud kolme nädalaga üle 20 000 külastuse. Talvemõnusid on oodatud nautima kogu linnarahvas – pealinna koolid saavad jätkuvalt korraldada liuväljakutel tasuta liikumistunde, niisamuti on ette nähtud tasuta külastusvõimalused seenioridele.
Tallinna Linnavalitsus tegi määruses „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ muudatusi, mille vajaduse tingis eestikeelsele õppele üleminek alates 1. septembrist 2024. Kooli määramise oluliseks asjaoluks nimetati sooviavalduse esitamine vanema poolt ja lisandus eestikeelsele õppele ülemineva kooli mõiste.
Pealinna vene õppekeelega koolide ja lasteaedade õpetajad saavad 2024. aastal osaleda keelerände projektis, mis on üks Tallinna linna toetusmeetmetest eestikeelsele haridusele üleminekul. Aasta esimestel kuudel osaleb projektis 87 keelerändajat 17 koolist ja 23 lasteaiast, keda juhendab 92 mentorit 16 koolist ja 27 lasteaiast.
Esmaspäeval, 22. jaanuaril algaval üleriigilisel üldhariduskoolide õpetajate tähtajatul streigil osaleb enamik Tallinna munitsipaal-üldhariduskoole. Kolmapäevast, 24. jaanuaril alustavad toetusstreiki ka alus-, huvi- ja kutseharidusasutuste töötajad.
Taas on kätte jõudnud jaanuar ja paljud ühistud on oodanud uut aastat, et hiljemalt 1. märtsiks esitada taotlus toetusmeetmele „Hoovid korda“ rahastuse saamiseks.