Ohutu koolitee
Lapsed vajavad koolis käimiseks teid ja tänavaid, mis oleksid turvalised, kutsuvad ja sujuvad."Ohutu koolitee” on projekt mille abil kujundame Tallinna koolide ümbrused ja õpilaste kooliteed just niisugusteks, nagu lastel vaja.
Leiame koostöiselt iga kooliga kõige suuremad murekohad, olgu need hoovil või tänaval, ning teeme teoks lahendused, mis on kiired ja tõhusad.
Miks ohutu koolitee on oluline?
Mida mugavam ja turvalisem on tänavaruum lastele ja noortele, seda suurem on tõenäosus, et nad liiguvad aktiivselt ja iseseisvalt. Omapäi liikumine toob suurt kasu õppimisele, heaolule, vaimsele ja füüsilisele tervisele, iseseisvusele, suhetele, kooliümbruse keskkonnale ning lõppeks ka vanemate ajakavale.
Ohutu ja iseseisva koolitee rikkalike hüvedega saad pikemalt tutvuda alalehel "Miks ohutu koolitee?"
Millega tegeleb "Ohutu koolitee" projekt?
"Ohutu koolitee" eesmärgiks on toetada Tallinna õpilaste iseseisvat, sujuvat ja aktiivset liikumist kooliteel. Selleks vajavad lapsed aga koolide ümbruses tänavaid ja liikluskorraldust, mis on eakohased ja ohutud. Projektis kasutame lahendusi, mis on:
-
linnaruumis võrdlemisi kiiresti teostatavad - kasutame eeskätt liikluskorralduslikke lahendusi nagu eraldusjooned, liiklusmärgid, künnised, ülekäigurajad, ning taktikalisi lahendusi nagu lillekonteinerid ja virgestusvahendid;
-
iga kooli jaoks paindlikud - kutsume kooli murekohti kaardistama ja vaatame muudatused enne nende teoks tegemist üheskoos üle;
-
kohese mõjuga - uut ülekäigurada saab kasutada kohe esimesest päevast peale.
Ka ühistranspordiga või autoga saabuv laps on teekonnal vahepeal jalakäija rollis. Seepärast on pandud erilist rõhku, et kõik lapsed saaksid kasvõi jupike maad aktiivselt liikuda.
Vaata projekti tegevuste kohta rohkem alalehelt "Kuidas?"
Andmed: õpilaste kooliskäimine ja käekäik
Tervise Arengu Instituudi andemel saab suur osa Tallinna 1.-7. klassi lastest kodu ja kooli vahet liikuda jalgsi (38%). Palju on ka bussi, trammi või rongiga liikujaid (31%). Enam kui pooled nendest nendest, keda hommikuti autoga kooli tuuakse (keda on 1.-7. klassi lastest 37%) pärast tunde autot ei vaja: autoga lahkujaid on 17%.
Seda, kui kaugelt tullakse ning millised täpsemad andmed, saad lugeda alalehelt Asjade seis.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab lastel ja noortel tervise ja heaolu tagamiseks liikuda kokku tund aega päevas nii intensiivselt, et nahk läheb soojaks ja hingamine kiireneb. Eestis tehtud uuringud näitavad, et soovitust täidavad vähem kui pooled Eesti lastest. Suurenenud on ka lapseea ülekaalulisus hulk ning kehvemaks läinud kehalised võimed. Ka laste meeleoluhäired jt vaimse tervise mured on muutunud ühiskonnas aina olulisemaks.
Loe rohkem laste tervisenäitajate alalehelt.
Peamised kitsaskohad kooliümbrustes
- kehvad ühendused ja ligipääsud ise liikumiseks, näiteks katkendlikud, puuduolevad või liiga kitsad (kõnni- ja ratta)teed, väravate vähesus koolihoovi ümbritsevas aias jms;
- rahustamata liiklus: laiad sõiduteed, ristmikud, ülekäigurajad, suured lubatud kiirused, sõidukijuhtide võimalus ja harjumus sõita arvestamata teiste liiklejatega;
- ohud ja ebamugavused sõiduteede ületamisel, näiteks ohtlikud või vähesed ülekäigurajad;
- peatumis- ja parkimismured: nt ohutute ja selgelt markeeritud lühiajaliste parkimiskohtade puudus koolimajast eemal ning parkivate-peatuvate autode hulk, mis piirab nähtavust;
- ebaselge ruumijaotus, näiteks kooliväravad, kust sisenevad nii autojuhid, ratturid kui jalakäijad;
- vihma, lume jt ilmastikuolude tagajärjed linnaruumis, nt libedus või hanged;
- puudulik valgustus.
Alalehelt "Kuidas?" leiad nii ohu- ja murekohad kui projektis kasutusel olevad lahendused.
